Olen viimase nädala, nagu sügisele ikka kohane, väga traditsiooniliselt veetnud, ehk haigena kodus. Ma nii igatsen neid aegu kui haigeks jäämine tähendas seda, et viskan jalad diivanile, emps toob apelsinimahla, telekast ketrab digimon ja pole ühteainsatki muret. Ja mis nüüd.. lähen apteeki ainult, et avastada, et see suleti 5 minutit tagasi ja kui selle feili peale tekib soov toidukast endale lohutuseks miskit head nosimist haarata, otsustab aju kassasse jõudes, et pin kood on mõõdukalt ebaoluline info, mida enda imeliste sagarate vahel talletada. Kõige tipuks on lõpuks kooli jõudes tunne, nagu oleksid kolm kuud kuskil kivi all elanud. Surm ja hukatus ütleks selle peale! Aga mitte miski ei paranda mu tuju paremini kui Morrissey kummitavad noodid, tassike lemmikkamraadi kingitud lemmikteed ja mõned leheküljed muhedat huumorit. Loodetavasti pildid meeldivad ja nagu ikka - olge tublid mu hiirekesed! :)
(I used CanonEOS 600D and 50mm lens for the photographs)
Morrissey - Everyday is like Sunday
Morrissey - Everyday is like Sunday