Viimasel ajal on kuidagi väga rahutu olemine - teate küll.. selline tunne, mis oli põhikoolis enne kontrolltööd, kui teadsid, et sa pole õppinud või see vastik "kohe-kohe juhtub midagi halba". Igastahes võtsin, siis neljapäeval aja maha ja käisin üle pika aja niisama sihitult uitamas. Saatjaks oli Ben Gibbardi imeline hääl ja semu kaamera, isegi telefoni jätsin koju.. üldse mitte sellepärast, et ma nüüd hämmastavalt populaarne oleks ja keegi mind pidevalt kätte üritaks saada, aga sellepärast, et mul ei tekiks tahtmist iga kahe minuti tagant kella vaadata ja mõelda, kui palju tööd ma selle aja jooksul oleks võinud ära teha. Igastahes nii ma siis käisin ja vaatasin ja mõtlesin.. ja ega ma suurt midagi välja ei mõelnudki. Tahaks lihtsalt teada kuhu ma oma zeni olen ära kaotanud.Ja kuna ma üldiselt suuremat sorti piinatud geenius ei ole ja olen alati suutnud endaga hästi läbi saada, siis see, et mind juba pikemat aega selline rahutus kiusab, näitab ainult seda, et kuskil on midagi nihusti ja alateadvus üritab nagu jonniv laps sellest märku anda. Niisiis tuleb katse-eksitus meetodiga hakata vaikselt testima. Praeguseks aga piisas sellest, et sain lihtsalt niisama pildistamas käia ja seda üldse mitte moe või kooliga seoses.. vaid lihtsalt niisama.. enda rõõmuks. Igastahes siin ongi nüüd mõned muhedad hetked, mis olid jäädvustamist väärt - ma väga loodan, et meeldivad. Olge tublid mu hiirekesed! :)
(I used CanonEOS 600d and 50mm lens for the photographs)
Regina Spektor - Eet
Regina Spektor - Eet