Breathe and reboot / MOVING TO ICELAND + closet sale!

It's so weird being back after such a long break. It's been well over two months. And let me just start by saying how heartwarming it is to come back to all of your lovely letters and comments. It just makes me realize just how much I've missed you guys. The good thing is I'm almost back to my old self - healthy and happy, so my blog should continue with full force and loads of inspired posts. Although things are going to be a little bit different from now on as you might have guessed from the title *excited giggle*. After school ended in May I just felt like I'd been run over by a truck. I literally felt and looked like I've aged 10 years - so I decided that it is about time to take a little breather. Evidentially my body agreed and I spent first weeks of June sick in bed. But I didn't mind cause I had just received some unbelievable news! I got the scholarship I had applied for in winter and I had been accepted to Iceland Academy of the Arts! So..I'm moving to Reykjavik!!! Although soon after getting the news reality started to sink in. I have just a few months to pretty much reorganize my whole life, all my plans, work etc. Also considering the fact that moving and living in Iceland is not going to be easy for an Estonian cause it's a pretty hard financial nut to crack. So I guess the first semester is going to be a trial-error run to see if I'm even up for it. This is also somewhat of a chance to start over, to breathe and reboot, so I'm getting rid of everything I don't need and having a tiny closet sale. And here's a selection of photographs I took a few weeks ago, it was 5 am and I could sleep so I went for a barefoot walk in my neighborhood. I'm pretty sure the postman thought that I was on some kind of a weird shroomie hippie, walking around with no shoes and humming along with the birds, but I didn't mind. So I hope you like the pictures and be sure to tell me what you think :)

Oi kui kummaline on siin tagasi olla pärast sellist hiiglamapikka pausi. Aga nii kiisubeebiselt armas on saabuda hunniku armsate kirjade ja kommentaaride juurde, paneb lausa imestama kuidas ma suutsin üldse nii kaua eemal olla. Aga hea uudis on see, et olen juba täitsa terve lambuke - kosunud ja valmis uuesti heinamaa pääle lustima minema, juhei. Seega hakkab nüüd jälle mõnusa hooga postitusi tulema, kuigi edaspidi on asjad naaaaatuke teistmoodi nagu võibolla selle postituse pealkirjast võib järeldada. Kui kool kunagi mai keskel läbi sai oli mul tõsimeeli raskusi enda peeglist äratundmisega. Tundus nagu ma oleks mõne kuuga 10 aastat vananenud, ka enesetunne oli vastav. Niisiis sain aru, et nii mu vaimse- kui muidu tervise huvides tuleb nüüd  küll aeg maha võtta ja natuke hinge tõmmata. Mitte, et mul lõpuks üldse sõnaõigust oleks olnud, sest juuni alguses hakkas terve organism streikima ja tudisesin mitu nädalat voodis. Aga minu tuju see ei rikkunud sest olin just saanud kõige imelisema väikese.. tegelikult mõõdukalt suure uudise. Nimelt sain teada, et võin talvel Reykjaviki poole teele pandud portfooliole nüüd kenasti järgi sõita, sest sain oma igatsetud stipendiumi ja õppekoha Islandi Kunstiakadeemia moeosakonnas! Tu-tu-tuus! Muidugi ei läinud kaua, enne kui mustad reaalsuspilved hakkasid pea kohal nahka tegema. Nimelt jõudis kohale, et mul on vaid mõne kuuga vaja terve elu ümber korraldada - plaanid, töö, kodu jnejne. Ja muidugi ka see tõsiasi, et Islandile ümber paiknemine on ühele väikesele eestlasele ikka parajalt kõva finantspähkel. Kui esimest korda Reykjaviki kinnisvaramaailmaga tutvusin oli esimene mõte: ei tea palju ma ühe neeru eest raha saaks? Aga siia olukorda sobib mu lemmiklause paremini kui rusikas silmaauku - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Ja nii ongi. Sellegipoolest kujuneb esimesest semestrist ja poolaastast üks paras katseaeg. Ja mõneti on see ka võimalus otsast alustada, puhas leht ja puha. Niisiis vabanen kõigest üleliigsest, et saaks Eestile lennukiaknast kerge kohvri ja südamega peatse nägemiseni soovida ja ta-daa lehvitada. Seega korraldan ma nüüd sellise väikese avatud kapi päeva ja annan oma armsale nodile võimaluse uue kodu ja armastava kandja leida. Aga lasengi teid nüüd pilte ja poodi uudistama. Fotod on tehtud mõned nädalad tagasi kell 5 hommikul, kui unetus jälle kiusas ja otsustasin kodukandile paljajalu väikese tiiru peale teha. Postiljonionu mõtles raudselt, et tegemist on mingi kummalise hipiga, kes paar seent põske pistnud ja nüüd paljajalu linnulaulu kaasa ümisedes maailma avastab. Lahke nagu ma olen, jätsin talle tema arvamuse ja nautisin südamerahuga seda imelist hommikut edasi. Aga teie, mu hiirekesed, olge ikka tublid!:)

CLICK!

(I used CanonEOS 600D, 50mm lens and Canon controller RC-1 for the photographs)
(Floral blouse from banggood.com)

I also wanted to share this lovely clip by Lea Amiel and Nicolas Libersalle. Enjoy :)

Fragments of Iceland from Lea et Nicolas Features on Vimeo.